Friday, February 29, 2008

Laevakonkursil osalemisest

Tere

On heameel tõdeda, et tähtajaks registreerus konkursile enamik CNC projekti koolidest ning lisaks veel ka mitmeid teisi koole. Kahjuks jättis mitu kooli ka registreeumata, neist mõned juba teist aastat järjest. Käesolevaga annab Tiigrihüppe Sihtasutus teada, et konkursile süstemaatiliselt mitteregistreerunud koolide puhul peame me nõu kohaliku linna/maakonna haridusosakonnaga ning otsustame, kuidas edasi toimida. Kõige tõenäolisemalt algatatakse neilt CNC pingi äravõtmine, et anda see mõnele teisele koolile. Pingi soovijate nimekiri täieneb pidevalt ning loomulikult on eelistatud need üldhariduskoolid, kes juba osalevad 2008. aastal "Disaini laev" konkursil.

NB! Seetõttu on ka oluline konkursil osalemist mitte pooleli jätta.

Kõikides tarkvara installeerimist puudutavates küsimustes palun pöörduda tarkvara müüja (OÜ Pro-Step) poole, kontaktisik Indrek Kiolein. Kodulehekülg: http://www.pro-step.ee

Kõikides pinki ja lõiketearsid puudutavates küsimustes palun pöörduda OÜ Jukotec poole, kontaktisik Juri Kovalevski. Kodulehekülg: http://www.jukotec.ee

Tervitades

Aimur

2 comments:

Urmas Mark said...

Tere!
Pro-stepi kodulehe kaudu on raske firmaga ühendust saada. Jukotec on väga hea ja loogiline. Kahjuks pole seal juttu väga palju NX5 st.

Urmas

T.K said...

Veesõiduki projekteerimise, disainimise ja ehitamise konkurssidel osalemine on koolidele ikka üks suur ettevõtmine. Põhiliseks probleemiks võib olla asjast tõeliselt ja järjekindlalt huvitatud õpetajate ning õpilaste leidmine, nende motiveerimine ja suur ajakulu lõpliku tulemuse saavutamisel. Oluline probleem võib olla ka pikk freesimisprotsess detailide valmistamisel ja detailidest valmis sõiduki tegemine. Oma kooli kogemuste põhjal saan väita, et õpilased tahavad detailide ja töö valmimise tulemust kiiremini näha. Tegelikult kulub suuremate ja keerulisemate detailide valmistamiseks hulgaliselt töötunde. Õpilastel on selleks aega tavaliselt mitte rohkem kui kaks õppetundi järjest. Seetõttu on võimalik koos nendega tööd alustada, kuid detaili ja töö valmimise lõppu nad ei pruugi näha. Sellega peab rohkem tegelema nende juhendaja. Palju aega nõuab ka detailide projekteerimine, eriti siis, kui Solid Edge´i tundmisega raskusi on. Oluline on järjepidevus ja motivatsioon kooli või koolide meeskonnatöös selle programmi omandamisel ja üldiselt CNC projektis osalemisel. Õppetunnid projekteerimiseks ja disainimiseks jäävad selleks tõenäoliselt paljudel osalejatel(kaasaarvatud Rakvere Vene Günmaasium) lühikeseks ja teistel õpetajatel on oma ainekava realiseerimisegagi probleemid. Õpilased, kellel on tõsine huvi, saavad sellega tegeleda ka koolivälisel ajal, näiteks kodus oma arvutit kasutades.

Rakvere Vene Gümnaasium osaleb projektis ühe võistkonnaga. Koolis toimub õppetöö vene keeles ja õpilastel jääb Eesti keeles väljendusoskusest puudu. Seepärast keelduvad nad oma arvamust konkursil osalemise kohta kommentaarides avaldamast ja seda teeb nende juhendaja T.Kohal.
Projektis osalevad õpilased on üheksandast klassist. Teisel poolaastal oleme tööõpetuses põhiliselt CNC projektiga tegelenud nii tundides kui ka õpilased kodudes. Huvitavam tundus õpilastele detailidest virtuaalse koostu valmistamise protsess. Detailid ei tahtnud sugugi lihtsalt omale kohale sattuda ja sinna püsima jääda. Kavandasime elektrimootoriga ja toiteallikaga varustatud sõitva veesõidukina ,,Auriku” ja leidsime põhimõttelise lahenduse disaini ja materjalide kasutamise osas. Võistkonna nimi ,,Nostalgia” on kohandatud kavandatud sõiduki poolt esilekutsutud emotsiooniga, kuna aurikud kaasajal kutsuvad esile nostalgiatunde. Kuna üheks tingimuseks oli veesõiduki püsimine vee peal, siis kujunes sellega arvestamine tõsiseks katsumuseks. Teiseks õppeotstarbeliseks tingimuseks oli tugevus. Insenerikogemused puuduvad ju kõigil! Matemaatiliste arvutustega veeväljasurve ja erikaalude arvestamisel jäime ajapuudusel jänni. Selge oli see, et kerge materjal püsib kindlasti paremini vee peal. Kahjuks polnud meil käepärast tugevat ja kerget materjali. Võtsime eesmärgiks valmistada veesõiduki, mis oleks eelkõige tugev ja teatud tingimustel püsiks ka vee peal. Millised olid need tingimused? Materjaliks valisime tugeva, kuid riskantselt suhteliselt suurema erikaaluga kasepuu. Valmistasime katusevariandi ka kergemast õhemast lehtplastikust, kuid see asjaolu rikkus sõiduki disaini. Aluse freesimisel kujunes probleemiks freesi lõikeosa pikkus. Sellest sõltus aluse avause sügavus. Valisime 3 mm freesi. Kui paks materjal aluseks valida? Kuna frees oli lühikene, siis paksema materjali valimisel oleks alus jäänud ikkagi raskeks ja põhjaosa paksuks. Et sõiduk sõidaks, siis oli vaja veel mootorit, vooluallikat, lülitit jm. Voolualika elektrimahtuvus on sõltuvuses selle raskusest. Kergema vooluallika kasutamisel oleks see rutemini tühjenenud ja rõõm katsetamisel jäänuks lühikeseks. Töö alustamisel lähtusime seisukohast, et auriku stabiilne veelpüsimine on suure küsimärgi all ilma täiendavate ujukite kasutamiseta. Lisaujukeid valmistasime kahte tüüpi. Nende lisamisel oli olemas reserv auriku katsetamisel koormustega(raskustega) ja tema parematel sõiduomadustel. Nende kasutamine pidi selguma sõiduki katsetamise tulemusel.
Kuna auriku liikumapanemise jõuallikaks on alalisvoolul töötav mikromootor, siis sõltub selle pöörlemise kiirus tema klemmidele rakendatavat pingest ja voolust. Pöörlemise suund oleneb vooluallika plussi ja miinuse ühendamisest klemmide külge. Mootori pöörlemine on üle kantud rootoritele võlli, ülekanderataste ja kummi(rihma) abil. Meil polnud käepärast spetsiaalset reduktorit, mis oleks lihtsustanud lahendust. Auriku rootor ei tohi aga liiga kiiresti pöörelda. Elektriliselt lahendasime kahe kiirusega rootori pöörlemise lihtsalt. Lüliti abil ühte patareid(akut) mootoriga ühendades pöörleb rootor väiksema kiirusega(pinge kuni 1,5 V). Kahe patarei(aku) järjestikusel ühendamisel pöörleb rootor suurema kiirusega(pinge kuni 3 V). Suurema kiiruse kasutamisel ühendasime skeemi polaarsust jälgides ka valgusdioodi, mis rakendus selle pinge juures ilma lisatakistita(norm. pinge 3,6 V, olenevalt dioodist). Rootori pöörlemise kiirus ja akude vastupidavus sõltus akude mahtuvusest ja nende laetuse astmest, ülekande suhtarvust(rataste läbimõõdust) ja hõõrdetegurist võlli ja võllihoidjate(kinnitite) vahel. Pöörlemise hõõrdeteguri vähendamiseks paigaldasime kinnititesse kapronpuksid. Rootori läbimõõt on suurem ja labad pikemad selle arvestusega, et nad ulatuksid vette lisaujukite võimalikul kasutamisel. Mida kiiremini rootor pöörleb, seda rohkem ta vett pritsib. Vee sattumist auriku sisse kaitsevad plekist katted rootori ja kere vahel. Nende kasutamise vajadus oleneb pöörlemise kiirusest ja auriku koorma raskusest.
Auriku projekteerimine ja projekti joonised ei kajasta lisaujukeid, kuna algselt oli eeldatud, et neid pole vaja. See asjaolu selgus projekteerimise lõppjärgus ja freesimise etapil. Probleemiks projekti täiendamisel vastavate joonistega kujunes aja nappus ja tööde esitamise tähtajad.
Kooli projektis osalevad õpilased ja ka juhendaja said kindlasti kogemusi arvuti teel juhitavate tööpinkide kasutamise võimalustest ja võivad saadud kogemust kasutada tulevikus elukutse valikul ja enesetäiendamisel. Kasulikud on kogemuste vahetamine ja arutelud konkurssidel osalejate koolide ja asjast huvitatud isikute vahel.


Rakvere Vene Gümnaasiumi võistkonna ,,Nostalgia” juhendaja Toomas Kohal